UncategorizedMarch 14, 2017
Äripäev, 14.03.2017
Alates südaööst langeb Eestis elektri megavatt-tunni hind elektribörsil Nord Pool Spot 4 eurole, mis on ligikaudu seitse korda odavam kui homme päeval.
Nord Pool Spoti andmetel on 15. märtsil alates südaööst kuni kella viieni hommikul elektri hind vahemikus 4,05-4,56 eurot megavatt-tunnist. Alates kella viiest kerkib hind 23,59 eurole ja homse päeva tipphind on 31,06 eurot megavatt-tunnist.
Elektritootja 220 Energia juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul on hinnalanguse põhjus tugev tuul Rootsis ja Taanis, kus hinnad on samuti maas. Tänu headele ühendustele jõuab soodus hind ka Eesti tarbijateni. Sama seis on Lätis, Leedus ja Soomes.
“Eesti on kahtepidi ühendatud Rootsiga, ühest küljest Soome kaudu – Soome-Rootsi on omavahel ühendatud. Teisest küljest on Lõuna-Rootsi ja Leedu ühendatud. See tähendab, et siin pudelikaela ei ole, kogu odav energia tuleb siiamaani välja,” selgitas Allikson.
Tema sõnul ei ole nii odav hind midagi harukordset. “Kui tuult on palju, elektrit on ja tahad turule pääseda ja sealt kas või ühe euro teenid või ka 0,1 eurot, siis sa toodad,” ütles ta. Selliseid olukordi tekib tema hinnangul üha rohkem, sest aina rohkem tuuleenergia tootjaid tuleb turule.
Eriti soodsas seisus on homme Taani elektritarbijad, sest seal langeb elektrihind südaööl 0,01 eurole megavatt-tunnist. Kella ühest kaheni on hind -4,06 eurot ehk sisuliselt maksavad tootjad peale. Miinushind püsib kella kolmeni, seejärel on hind 0,05 eurot ja alles kell neli tõuseb sarnasele tasemele Eestiga – 4,56 eurole megavatt-tunnist.
Allikson selgitas, et selles ei ole samuti midagi tavapäratut. “Kui tuulega toota ja on mingid tunnid, kus on palju energiat, siis mittetootmisele pealemaksmine on loogiline, sest suuremaid elektrijaamu ei pane paariks tunniks kinni,” rääkis ta. Mahakoormamise ja käivitamise kulu võib Alliksoni sõnul olla märksa suurem, kui mõni tund kaotada elektrihinnast.
“Tarbija ainult võidab sellest ja on õnnelik.”
UncategorizedMarch 14, 2017
Postimees, 14.03.2017
Üle kümne aasta kestnud vaidlused, kas ja millistel tingimustel saaks Nelja Energia Hiiumaa loode- ja põhjarannikule Eesti esimese meretuulepargi rajada, on jõudnud niikaugele, et selle vastu võitlevad hiidlased püüavad kas tahtlikult või tahtmatult tõde moonutada.
3. märtsil avaldas Hiiu Leht hiidlasest hobifotograafi Kalle Kruusi arvamusloo ja fotomontaaži, kuidas võiks välja näha vähemalt 12 kilomeetri kaugusele Hiiumaa loode- ja põhjarannikust plaanitud Eesti esimene meretuulepark.
Pildid läksid hiidlaste seas kiiresti liikvele, tekitades vahetult enne projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikke arutelusid – mis toimusid 8. märtsil Hiiumaal ja 9. märtsil Tallinnas – palju poleemikat.
Nädal hiljem, 9. märtsil tunnistas fotomontaaži autor, kes on meretuulepargi vastane, et võis arvutustega eksitada, tuues tuulikud 30 protsendi võrra lähemale, kui nad tegelikult oleksid. Ka teatas ta, et ei luba Postimehel neid pilte avaldada, kuigi need on juba avaldatud nii Hiiu Lehes kui ka Maalehes, öeldes põhjenduseks, et ei ole teadlikult nõus eksitavat infot avaldama.
Loe edasi Postimehest lk 10 ja lk 11.
UncategorizedMarch 14, 2017
Eesti Päevaleht, 14.03.2017
Möödunud nädalal tutvustati Hiiumaa rannikuvetesse planeeritava Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) raportit. Kohalikud aktivistid keskendusid KMH raporti tutvustamisüritustel sellele, kuidas tuulikugeneraatorite infrapunalained mõjutavad kohalike elukvaliteeti, kuid ühtlasi ilmnes, et keskkonnamõju hinnates on jäetud tegemata midagi olulist – allveearheoloogiline uuring.
„See on olnud väga tiheda mereliikluse ala, kus on olnud ka hulgaliselt laevahukke. Ma usun, et silmad kinni võiks öelda, et tuulikupargi aladelt leitakse enam kui sada laevavrakki,” ütles keskkonnamõju hindamise raporti koostamise ajal veel muinsuskaitseameti Hiiu maakonna vaneminspektorina töötanud Dan Lukas.
Möödunud reedel saatis muinsuskaitseamet Loode-Eesti meretuulepargi projekti osalistele kirja, milles juhtis tähelepanu, et keskkonnamõju hinnates tulnuks uurida ka tuulikupargi ehitamise mõju kultuuripärandile.
Ajalooline kaubatee
„Kõnealune ala jääb ühele olulisemale ajaloolisele kaubateele, kus on toimunud ka palju laevahukke. Leidub väga hästi säilinud kaubapurjekaid, aurikuid ning ka Esimese ja Teise maailmasõja aegseid sõjalaevade vrakke, millest osa on ühtlasi merehauad, nagu näiteks allveelaeva Akula vrakk,” kirjutas muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio. Ta juhtis tähelepanu, et aruande keskkonnapiirangute kaardile ei ole kantud kõiki kultuurimälestisi ega ka kultuuriväärtusega vrakke ning hinnanguliselt võib tuulepargi rajamine mõjutada isegi kuni kümmet teadaolevat vrakki. „Kas tuulepargi ehitamine kahjustab vrakke, oleneb sellest, kuhu ja kuidas rajatakse tuulepark, ja seetõttu ongi oluline mõju hinnang, sealhulgas ka leevendusmeetmete käsitlus,” lisas ta.
Keskkonnamõju hindamise aruandes on tuulikuparkide ehitamise mõju praegu teadaolevatele vrakkidele üsna põgusalt hinnatud. Aruanne leiab, et tuuleparkide rajamine avaldab vrakkide seisukorrale väheolulist negatiivset mõju ja setete olulistes kogustes vrakkidele kandumine on vähetõenäoline. Siiski on praegune käsitlus ilmselt liiga pealiskaudne.
Lukasega nõustus ka Hiiumaa militaarajaloo uurija Ain Tähiste, kes kinnitas, et laevavrakke on Hiiumaa põhjarannikul tõesti palju. „Üks koht, kus on hästi palju vrakke, on Laine madal, mis jääb kirdesse. Seal on hulgaliselt kaitsealuseid vrakke. See jääb küll võimalike tuuleparkide arengust välja, kuid samas on meil siin ümbruskonnas kuni viisteist vrakki, mis on seotud otseselt merelahingutega. Näiteks on siisetes vetes sakslaste allveelaev U-144, mis oli Nõukogude allveelaevade esimene võit üldse,” selgitas Tähiste.
Loode-Eesti meretuulepargi arendaja, AS-i Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ei pidanud muinsuskaitseameti lisauuringu nõudmist probleemiks. „See teema on varemgi üleval olnud ja kui see toob kaasa täpsustamise, siis meil pole sellega mingit probleemi. Me oleme arvestanud sellega, et juhul kui me hakkame tuulikuparke projekteerima ja ehitama, siis tuleb igas kohas niikuinii arheoloogiline uuring teha,” ütles ta. Kruus rõhutas, et enne iga tuuliku rajamist tehakse selle asukohas põhjalik arheoloogiline uuring ja kui selgub, et alale jääb mõni muinsuskaitse seisukohast oluline objekt, saab tuuliku asukohta muuta.
Kilomeeter vahet
„Me ei sihi ühtegi väärtust ja paneme need tuulikud püsti nii, et need midagi ei kahjusta. Tuulikutel on vahet üks kilomeeter ja neid saab vajaduse korral vabalt nihutada. Pealegi tuleb arvestada ka sellega, et võib-olla soovib muinsuskaitseamet mõned vrakid üldse välja tõsta,” ütles Kruus.
Kui palju lükkab muinsuskaitseameti nõutav lisauuring edasi kahemiljardilise projekti KMH lõplikku valmimist, ei saa praegu täpselt öelda. Nüüd tuleb arendajal kohtuda muinsuskaitseametiga ning täpselt kokku leppida, milliseid ja kui mahukaid uuringuid veel teha tuleb. Kui KMH saab kunagi lõpliku kinnituse, järgneb sellele meretuulepargi projekteerimine ja ehitamine. Kuivõrd Eestis pole varem tuulikuid merre ehitatud, võib veel ette tulla muidki ootamatusi. Ent AS Nelja Energia on seadnud sihiks sõlmida esimesed elektri statistikakaubanduse lepingud juba 2020. aastal.
Sander Kiviselg sukeldumisklubist Barrakuuda rõhutas möödunud nädalal Tallinnas toimunud KMH aruande tutvustamisel samuti allveearheoloogiliste uuringute tähtsust. „Merepõhja aluskaart, mida on kasutatud, on vana ja sealt puuduvad paljud laevavrakid. Tulevaste tuulikute alal võib neid olla kümneid. Seal on näiteks kaitsealune allveelaevavrakk Akula ja ka laevavrakk Ernst Russ, mis asuvad lähemal kui 500 meetrit aladele, kuhu on praegu planeeritud tuulikud,” ütles Kiviselg.
Varem miinituukrina töötanud Kiviselg tõstatas ka küsimuse, et Esimese ja Teise maailmasõja aegsetes vrakkides võib peituda seniajani ohtlikke pomme, miine ja muid lõhkekehi, mis võivad ehitustööde ajal tekitada tõsise keskkonnaohu.
Peale arheoloogiliselt oluliste vrakkide seisukorra teeb Kiviseljale muret seegi, et kui praegu on Hiiumaa rannikumeri vee hea läbipaistvuse tõttu üks Eesti potentsiaalikamaid sukeldumisalasid, siis nii tuulepargi ehitusajal kui ka pärast seda tema arvates hea nähtavus kaob. See annaks hoobi sukeldujate ja muinsuskaitseameti ühisprojektile, millele alles aasta alguses heakskiit saadi.
Muinsuskaitseameti juhtimisel algas jaanuaris Eesti-Soome-Rootsi koostööprojekt „Baltic History Beneath Surface: Underwater Heritage Trails In Situ and Online”. Projektiga soovitakse hoogustada Läänemere veealuse kultuuripärandi turismipotentsiaali.
„Hiiumaast põhja poole jääv mereala on valitud just seetõttu, et sealsed tingimused on nii objektide kui ka nähtavustingimuste poolest ühed parimad Eesti vetes. Sealsed vrakid on väga hästi säilinud isegi tavapärases sukeldumissügavuses kuni 30 meetri sügavusel ja on seetõttu eriti atraktiivsed sukeldumisturismi arendamiseks. KMH aruandes oleks vaja hinnata ka mõju sukeldumisturismile, et kindlaks teha, kuidas tuulepargi rajamine mõjutab ligipääsu vrakkidele ja ka nähtavust,” sõnas Maili Roio muinsuskaitseametist.
Veealune muusum
Kavandatavast tuulikupargist mõnesaja meetri kaugusele jääb allveelaeva Akula vrakk, mis pärineb juba Esimesest maailmasõjast. Sinna on projekti raames kavas rajada veealune muuseum sukeldumispoide ja infotahvlitega, kust sukeldujad saavad laevavraki kohta lugeda. Vee alla on edaspidi plaanis paigutada ka LED-tuled, mida muuseumikülastaja saab nupust sisse lülitada. „Selge on see, et kui nähtavus nendel aladel kaob, siis see vähendab oluliselt kogu meie projekti väärtust,” nentis Kiviselg.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna ametnik Kaspar Anderson kinnitas, et tuulikupargi projektile ei saa luba anda KMH heakskiiduta ja selleks on vaja muinsuskaitseameti seisukohti arvestada. „Iga tuuliku vahe on üks kilomeeter ja kindlasti on võimalik neid paigutada nii, et need vrakkidele ei satuks. Aga see eeldab teadmisi, kus need vrakid asuvad, nii et meil on ikkagi vaja teha täiendavaid uuringuid,” ütles Anderson.
Ta tõdes, et tuulikupargi ehitamine, mis kestab kuni kolm aastat, mõjutab vee läbipaistvust kindlasti, kuid pärast valmimist ei tohiks tuulikud nähtavusele mõju avaldada. „Kuivõrd sukeldumishooaeg kestab aprillist septembrini ja meil on lindude pesitsemise ning kalade kudemise tõttu niikuinii kevadest suve keskpaigani ehituspiirangud, siis jätab see sukeldujatele võimaluse ilma segavate ehitustöödeta sukelduda ka hooaja esimeses pooles,” ütles Anderson.
– ÄÄREJUTT –
Tuuleparkide mõju loodusele on väike
Keskkonnamõju hinnates ei leitud ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutamise korral keskkonda märkimisväärselt rikuks. Analüüs näitas, et tuulikuparkide rajamine võib avaldada olulist negatiivset mõju näiteks linnustikule, kuid linnuekspertidega leiti lahendus, et tuuleparki ei rajata Apollo madalikule, mis on oluline aulide rändepeatuspaik. Leevendusmeetmena nihutatakse tuulikute asukoht Apollo madalast kagu poole sügavamasse vette.
Tuulikuparkide ehitamine avaldab väheolulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, heljumi levikule, kalaliikide arvukusele, põhjaloomastikule ning taimestikule ja hallhüljestele.
Kui tuulikupargid juba püsti saavad, võivad need mõjutada lainetust ja hoovusi. Samuti avaldavad kuni 160 merre püstitatavat tuulikut vähest negatiivset mõju kalastikule, hallhüljestele, merikotkastele ja piirivalve radarisüsteemile.
Esile on toodud ka positiivne mõju. Näiteks võib nn kunstliku rifi tekkimine mõjuda hästi kalade elupaikadele. Positiivne mõju avaldub ka laiemas pildis – Hiiumaa turismile, kogukonnale ja üleüldisele kliimamuutusele. Olulist positiivset mõju avaldavad tuulikupargid majandusarengule, tööhõivele ja elektrienergia varustuskindlusele.
– PISITEKST –
● Keskkonnamõju hindamise aruandes on tuulikuparkide ehitamise mõju praegu teadaolevatele vrakkidele üsna põgusalt hinnatud.
● Esimese ja Teise maailmasõja aegsetes vrakkides võib peituda seniajani ohtlikke pomme, miine ja muid lõhkekehi.
UncategorizedMarch 10, 2017
Pärnu Postimees, 10.03.2017
Varbla vald üritab õhuväeradari tööd takistavaid Tamba tuulepargi elektrituulikuid meeleheitlikult seadustada, sest pärast kasutusloata töötavate tuulikute mahavõtmist ähvardaks valda kümnete miljonite eurode suurused kahjunõuded.
Loe pikemalt Pärnu Postimehest lk 4 ja 5.
UncategorizedMarch 10, 2017
Keskkonnaministeerium, 10.03.2017
Keskkonnaministeerium teatas, et Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele oodatakse ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi 17. märtsini 2017.
Eile Tallinnas toimunud Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH avalikul arutelul otsustati pikendada aruande kohta ettepanekute esitamise aega. Kui varem oodati küsimusi ja kommentaare 10. märtsini, siis arvestades aruande mahukust ja suurt avalikku huvi, pikendatakse seda 17. märtsini.
KMH-ga on kõigil võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi, Nelja Energia AS ning Skepast ja Puhkimi veebilehtedel ning kohapeale tulemisega Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a, Tallinn, kontakt: kaspar.anderson@envir.ee, 626 2990) ja Skepast & Puhkimi kontoris (Laki 34, Tallinn). KMH aruande kohta saab ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada Keskkonnaministeeriumile kirjalikult või e-posti keskkonnaministeerium@envir.ee teel kuni 17. märtsini 2017.
Arendaja Nelja Energia AS esitas 23.03.2006 Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse, mille menetlemise käigus algatas Keskkonnaministeerium 5.05.2006 keskkonnamõju hindamise. KMH aruande avalikustamine toimus esmakordselt 2011. aastal, praegusel juhul on tegemist täiendatud ja korrigeeritud KMH aruande avalikustamisega. Korrigeeritud on näiteks tuulepargi arendusalade paiknemist ning loobutud on esialgu väljapakutud tuulepargi aladest Neupokojevi ja Apollo madalatel.
Arendaja Nelja Energia AS soovib elektrienergia tootmise eesmärgil rajada Loode-Eesti rannikumere tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. Kavandatav tuulikute arv on ca 166 (oleneb tuuliku nimivõimsusest), tuulikute omavaheline kaugus on umbes 1 km. Tuulepargi asukohaks on arendaja valinud Hiiumaa rannikust vähemalt 12 km kaugusel asuvad merealad. KMH aruande koostamisel on arvestatud täiendavate baasuuringute ja ekspertarvamuste tulemustega.
KMH ekspert oli Skepast&Puhkim OÜ, eksperdirühma kuulusid veel Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstituut, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Ramboll Soome OY ja EMD International A/S.
UncategorizedMarch 9, 2017
TV3, 09.03.2017
Juba pikka aega on õhus olnud kava rajada Hiiumaa ranniku lähedale Eesti esimene meretuulepark. Kohalikele elanikele ei tundu see plaan aga just eriti hea. Nüüd on valmis saadud tuulepargi keskkonnamõjude hindamisega, mille tulemusi käidi eile hiidlastele ka tutvustamas. Kohalikud elanikud võtsid hinnagu tutvustajad vastu piketiga. Vaata videost lähemalt!
UncategorizedMarch 9, 2017
Äripäev, 09.03.2017
Hollandi võrguettevõte TenneT teatas New York Timesi andmetel, et leidis lõpuks partneri ning saab liikuda edasi plaaniga rajada Põhjamerre tehissaar, kus saaks elektrit toota.
Juunis teatas TenneT, et plaanib ehitada koos Saksamaa ja Taani partneritega Põhjamerre Doggerbanki lähedale ühe või mitu tehissaart. Sinna ehitatakse võimas tuulepark ning võrguühendused Saksamaale, Taani, Suurbritanniasse, Norra ja Belgiasse.
TenneT plaanib allkirjastada leppe vastleitud Taani partneri Energinetiga märtsi lõpus.
TenneT teatas, et peale mainitud projekti investeeritakse järgneval kümnel aastal 25 miljardit dollarit.
UncategorizedMarch 9, 2017
Äripäev, 09.03.2017
Euroopas muutub tuuleparkide rajamine majanduslikult aina mõttekamaks, kirjutab uudisteagentuur Bloomberg.
“Kui sul on piisavalt suur koht, kus puhub õige kiirusega tuul, siis, ma usun, et sa võid ehitada merre tuulepargi vähemalt sama hinnaga, mis kuluks uue söekaevanduse rajamiseks,” ütles Taani firma Dong Energy juht Henrik Poulsen. Sellest Taani ettevõttest on saanud üks maailma suurimaid tuuleparkide rajajaid.
Bloombergi hinnangul on Euroopas merre rajatava tuulepargi ehitamise hind kukkunud viimase viie aastaga 46 protsenti. Viimase aastaga võrreldes on hind langenud aga lausa 22 protsenti. Turbiinide rajamine maksab praegu keskmiselt 126 dollarit iga megavatt-tunni kohta. Samal ajal maksaks uue tuumajaama rajamine 155 dollarit ja uute söekaevanduste rajamine 88 dollarit megavatt-tunni kohta.