Tulevast valitsuskoalitsiooni ootavad ees väljakutsed energeetikas
Eesti uudised, Energiakaubandus, TuuleenergiaApril 2, 2015
Bioneer.ee, 02.04.2015 (Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koda)
Moodustatavat valitsust ootavad ees mitmed energiapoliitilised väljakutsed – valijatena loodame, et uuel valitsusel on stabiilne energiapoliitika, mis tagaks energiaga varustatuse, soodsa energia hinna ja väheneva mõju keskkonnale.
Lisaks eeldame energiasektori panust töökohtadesse ja riigi majandusse. Energiajulgeoleku ja selle riskidega seoses ootame, et ükski teine riik ei saaks energiakandjate impordi kaudu mõjutada Eesti või meie liitlaste siseriiklikke otsuseid. Järgmised neli aastat on energiamajanduse korraldamisel täis olulisi väljakutseid.
Tarbimata energia on odavaim energia
Kõige odavam on energia, mille jätame tarbimata. Riik on püstitanud eesmärgi hoida energia lõpptarbimist 2010. aasta tasemel. Ulatusliku riigipoolse sekkumiseta ei ole selle saavutamine võimalik. Hoonetes, kus võrreldes alternatiividega on säästupotentsiaal suurim, tuleb hakata rakendama säästu saavutamiseks uudseid lahendusi.
Vähem kui nelja aasta pärast peavad kõik uued avaliku sektori hooned ning kuue aasta pärast kõik ehitatavad hooned, sh ka eramud, vastama liginullenergia standardile. See tähendab uudseid ehituslahendusi, tehnoloogiaid ja materjale aga ka vastust küsimusele, kuidas kaugkütte- ja elektrivõrgust ostetud energiat vastavas arvestuses kajastada.
Uut lähenemist vajab ka säästumeetmete rakendamine olemasolevates hoonetes, sest ehkki omanikud on riigiga partnerluses olnud tublid kodude ja kontorihoonete renoveerimisel, siis praeguses tempos jätkamisel kulub hoonete renoveerimisele ikkagi enam kui sada aastat. Täiendavaid säästumeetmeid vajavad nii transport, tööstus, linnavalgustus kui ka palju muud.
Valitsuskõnelustel osalevad erakonnad on valimisprogrammides lubanud maksusoodustusi, toetusi eramute omanikele, liginullenergia ehitust toetavaid meetmeid, rohelisi riigihankeid, kuid kas need kõik ka teoks saavad, on küsimus omaette.
Vähem bürokraatiat ja mõistlikumalt üles ehitatud taristu
Energiakandjate edastamisel on jätkuvalt küsimus nii ühendustes teiste riikidega kui ka siseriiklikes võrguarendustes. Rahvusvaheliste projektide hulgas on vastuolusid rohkem seoses maagaasi taristuga, vähem elektritaristuga.
Lähemad paar aastat peavad tooma selguse, kui mõttekas on Soome lahe ühele või teisele (või hoopis mõlemale) kaldale LNG terminali rajamine olukorras, kus Leedu LNG terminalil on võimekus rahuldada kõigi kolme Balti riigi vajadusi. Ootustes Euroopa energiapoliitikale näib valitsevat üksmeel.
Siseriiklikult on olukord keerulisem. Tänu taastuvenergia hinnaeelisele ning riigipoolsetele meetmetele väheneb jätkuvalt maagaasi tarbimine, seda iseäranis kaugküttes. See tõstab omakorda gaasitaristu võrguhinda teistele tarbijatele, mis sunnib ka teisi tarbijaid gaasist loobuma. Seega on küsimus, kuidas jätkusuutlikult võrku majandada.
Analoogne on ka küsimus riigisiseste elektrivõrkude osas. Enam kui pool Elektrilevi kulutustest ja seega ka tarbijate poolt tasutavast võrgutasust maksame kaduvväikesele osale hajali paikneva asustusega tarbijate võrgu püsti hoidmiseks. Odavam oleks hoopis vastu võtta läbimõeldud võrgu taandarengukava, mis soosiks kohalikke energiatootmiseid taastuvatest allikatest – näiteks energiaühistute vormis. Kahel kolmest läbirääkijast on ühistute soodustamine ka programmis sees.
Läbirääkijate tähelepanu vajavad ka võrguga liitumise kulukuse ning bürokraatlikkuse küsimused. Meedias on piisavalt palju olnud näiteid elektrivõrguga liitumise kulukusest maapiirkondades paiknevatele ettevõtetele.
Lahenduseks on üks läbirääkijatest pakkunud elektrivõrguga liitumise kulu kompenseerimist. Lisaks on endiselt üleval küsimus jaotusvõrguettevõtte omandilisest eraldamist Eesti Energiast, mis muutub kindlasti aktuaalseks seoses Euroopa Komisjoni poolt tehtava uue elektrienergia siseturu liberaliseerimise paketiga.
Energiatootmise valikud
Energiatootmise edendamises on erakonnad üksmeelsed selles osas, mis puudutab tootmise mitmekesistamist ning hajutamist. IRL ja SDE toonitavad maagaasist ja õlikütustest sõltuvuse vähendamist ning selle asemel kohalike biokütuste kasutamist, kusjuures aastaks 2030 peaks soojusmajanduses põhikütuseks olema kohalikud taastuvad allikad.
Elektritootmise edendamises seab IRL eesmärgi tipunõudluse rahuldamiseks vajalike tootmisvõimsuste olemasolu. SDE panustab konkreetsemalttaastuvenergiale, seades pikaajaliseks sihiks täieliku ülemineku puhastele allikatele. Taastuvenergiast loodetakse suuremat tulu tõusvat teadus-arenduse kaudu, millega loodetakse alus panna teadmistemahukale seadmete ja lahenduste ekspordile. Seda toonitavad kõik erakonnad.
Tulevane koalitsioon peab kindlasti otsa vaatama ka taastuvenergia toetuste süsteemi reformimisele. Euroopa Komisjon ootab seaduse kooskõlla viimist väljastatud riigiabiloaga. Jätkuv ebaselgus pärsib selgelt investeeringuid ning seab ohtu ülal toodud eesmärkide täitmise.
Eesti Energia on avalikkuses aga teada andnud soovist taastuvenergia toetuste reformi raames taastada põlevkivielektrijaamades puidu kasutamise toetamise, mille maksab kinni tarbija läbi soojahinna ja elektrihinna kasvu. Puidu masspõletamine Narvas tõstis 2011 a-l Kirde Eestis hakkepuidu ja küttepuu hinda 40% ja üle Eesti ca 15.
Põlevkivienergeetika edendamise osas näib valitsevat konsensus nn õlimaksu loomise vajaduses õlitootjatele. Lisaks on vaja lahendada küsimusi alates põlevkivitööstuse konkurentsivõimelisusest madala naftahinna ja üha kallinevate CO2 maksude tingimustes, lõpetades vajadusega saavutada sektoris õiglane konkurentsisituatsioon.
Seega vajavad energeetikasektori väljakutsed võimuliidu kõnelustel osalevate läbirääkijate tõsist tähelepanu. Sektoril on tohutu potentsiaal riigi majandusele, ent investeeringuid taristusse ja tootmisse saab teha vaid siis, kui regulatsioon on ettenähtav, läbipaistev ja pikajaline ning reegleid ei muudeta juba tehtud investeeringutele.
Märtsis oli elektrienergia hind rekordmadal 30,31 eurot
Eesti uudised, EnergiakaubandusMarch 31, 2015
BNS, 31.03.2015
Märtsis oli elektrienergia hind Eesti hinnapiirkonnas 30,31 eurot megavatt-tunni kohta, mis on rekordmadal maksumus.
Eelmine madalaim hind oli 30,80 eurot megavatt-tunni kohta 2012. aasta juunis enne elektrituru avanemist. Järgmised madalaimad hinnad pärinevad eelmise aasta märtsist ja aprillist, kui megavatt-tunni hind oli vastavalt 31,57 eurot ning 31,64 eurot.
Kõrgeim oli elektrienergia megavatt-tunni hind 2013. aasta juunis, kui megavatt-tunni hind oli 53,36 eurot. Järgnesid 2010. aasta detsember 52,77 euroga ning 2010. aasta november 50,34 euroga megavatt-tunni kohta.
Elektriturg avanes täies mahus 2013. aasta alguses.
Elering: Soome ja Eesti elektrihind jõudsid peaaaegu ühele tasemele
CO2 kaubandus, Eesti uudised, EnergiakaubandusMarch 17, 2015
Delfi, 17.03.2015
Elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonna hind langes veebruaris 1,2 protsenti 33,42 euroni megavatt-tunni kohta. NPS Eesti ja Soomehinnad erinesid veebruaris päev-ette turul vaid 21 tunnil, raporteerib Elering. Keskmiselt oli Eesti hind Soome hinnast 0,25 eurot megavatt-tunni kohta kõrgem. Läti ja Leedu hinnapiirkonnas langesid börsi hinnad veebruaris keskmiselt protsendi võrra vastavalt 39,43 ja 39,44 euroni megavatt-tunni kohta, olles Eesti piirkonna hinnast umbes kuue euro võrra kallimad.
NPS-i süsteemihind langes eelmisel kuul kolm protsenti, keskmiseks hinnaks kujunes 29,05 eurot megavatt-tunni eest. Võrreldes jaanuariga langes hind enamikes NPS-i hinnapiirkondades.
Kui tavaliselt on NPS süsteemis maksimaalsed tunnihinnad esinenud Läti ja Leedu hinnapiirkondades, siis veebruaris esinesid kõrgeimate hindadega tunnid hoopis Rootsi lõunaosa, Soome ning Taani hinnapiirkondades. Kõrge tunnihinna põhjustasid muuhulgas Rootsi lõunaosa ühenduse avariijärgne piirang, avarii likvideerimine Soomes Olkiluoto 2 tuumajaamas ja Poola-Rootsi vahelise ühenduse planeeritud katkestus.
Sarnaselt jaanuariga tuli ka möödunud kuul ette olukordi, kus ülekandevõimsus Soomest Eestisse oli täies mahus ära kasutatud ja Balti riikide nõudlus ületas EstLinkide koguvõimsuse.
Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad jätkasid veebruaris aeglasel tõusukursil, jäädes 6,91 ja 7,70 euro vahemikku tonni kohta.
Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib 2015. aasta märtsis kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 31,10 eurot ja teise kvartali keskmiseks hinnaks 32,86 eurot megavatt-tunni eest.
Eesti ja Läti süsteemihaldurite müüdud hinnariski maandamise instrumente ehk limiteeritud PTR-e ostnud turuosalised teenisid veebruarikuu eest tulu üle 215 000 euro.
Elektribörsid valmistuvad päikesevarjutuse vastu
Energiakaubandus, Maailma uudisedMarch 11, 2015
BNS, 11.03.2015
Euroopa elektribörsid, teiste seas Nord Pool Spot valmistuvad 20. märtsil toimuva päikesevarjutuse ajaks, mil Euroopa päikeseenergiast elektri tootmine võib märkimisväärselt kõikuda.
Põhjamaade võrguhaldurid koostöös kohalike võrguhalduritega on välja töötamas meetmeid 20. märtsi päikesevarjutuse ajaks, teatas Nord Pool Spot. Haldurid peavad olema valmis energiatootmise kõikumiste vastu, mis juhtuvad siis, kui päikesevarjutus liigub üle Euroopa.
See on esimene kord, kui päikesevarjutusel on kohene ja otsene mõju energiasektorile. Euroopa elektri põhivõrkude koostööorganisatsiooni Entso-e andmetel on Euroopa kontinendile paigaldatud päikeseenergiapaneele 90 gigavati võimsuses ja võrdluses selge taevaga oleks päikesevarjutuse mõju energiasüsteemile 30 gigavatti. Entso-e prognoosib elektritootmise kõikumiseks päikesevarjutuse ajal minut-minutile skaalas -400 kuni +700 megavatti minutis.
Erinevates Euroopa riikides kestab varjutus kaks kuni kaks ja pool tundi ning varjutuse efekt ulatub 25 protsendist 80 protsendini. 50 protsenti energiakõikumistest tuleb Saksamaale paigaldatud tootmisest ning Itaalia mõju on 21 protsenti. Eestini varjutus ei jõua
Veebruaris jäid elektri börsihinnad suures osas muutumatuks
Eesti uudised, EnergiakaubandusMarch 10, 2015
BNS, 10.03.2015
Veebruaris jäi elektri turuhind Eesti ja Soome turupiirkonnas suures osas samaks nagu jaanuaris; Eestis kujunes elektri keskmiseks börsihinnaks 33,42 eurot megavatt-tunnist, Soomes maksis elekter keskmiselt 33,18 eurot.
Olgugi et kuust kuusse langes elektri hind Eestis vaid 1,24 protsenti ja Soomes 1,83 protsenti, oli veebruarikuine keskmine börsihind kahes turupiirkonnas viimase kümne kuu madalaim. Viimati olid börsihinnad Eestis ja Soomes madalamal 2014. aasta aprillis, mil turupiirkondade hindadeks kujunesid vastavalt 31,64 ja 31,53 eurot megavat-tunni eest, selgub Eesti Energia energiaturu ülevaatest.
Veebruarikuist börsihinda hoidsid jaanuariga võrreldaval tasemel elektriturule sobilikud ilmastikuolud Põhja-Euroopas: parajast tuulekiirusest tulenenud kõrge tuulegeneraatorite toodang, üsna kõrgel püsinud õhutemperatuurid ning rohke sademetekogus, mille tõi kaasa kuu vältel suuresti domineerinud Atlandi madalrõhkkond.
Samas avaldasid hindadele vastupidist survet kõrgematest naftahindadest tulenenud kõrgemad kivisöehinnad ning riketest või hooldustest tingitud tööseisakud tuumajaamades, näiteks kuu lõpus oli Rootsi ja Soome tuumajaamade tootmisvõimsus maksimumist 10–15 protsenti madalam.
Veebruari 672 tunnist püsis Eesti hind Soome hinnaga sama 651 tunnil. Suuremat sorti hinnavahe tekkis veebruari viimasel päeval, mil Eesti hind tõusis Soome omast kõrgemale, sest Eesti elektrijaamade tootmise piiramisest tingitult suruti Estlinki kaablid maksimumvõimsuseni. Veebruaris kujunes Eesti turupiirkonna kõrgeimaks megavatt-tunni hinnaks 63,54 eurot, detsembris oli aga kõrgeim tunnihind lausa 200,05 eurot.
Läti ja Leedu elektrihindadeks kujunes veebruaris vastavalt 39,43 ja 39,44 eurot megavatt-tunnist. Sarnaselt Eesti ja Soome turgudega jäid Läti ja Leedu hinnad suures osas muutumatuks: kuust kuusse langus moodustas vastavalt 0,88 protsenti ja 0,85 protsenti.
Põhja-Euroopa ühtsel elektriturul Nord Pool Spot kaubeldakse elektriga iga päev ning kauplemise teel saab elekter ka turuväärtuse. Elektriturule on iseloomulik, et elektrienergia börsihind võib tunnist tundi, päevast päeva ja isegi kuust kuusse väga suurel määral kõikuda.
Veskimägi: Soome võtab Venemaad energeetikaküsimustes meist erinevalt
Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedMarch 10, 2015
ERR, 10.03.2015
Vene Rosatom hakkab Soome rajama Hahnikivi tuumaelektrijaama, Eleringi juht Taavi Veskimägi selgitas, et kuigi suur osa Euroopa Liidust soovib vähendada energiasõltuvust Venemaast, siis Soome suhtub Venemaasse energeetikaküsimustes teistmoodi.
Postimees kirjutas nädalavahetusel, et Soome ja Venemaa tuumaelektrialane koostöö suurendab ka Eesti sõltuvust Vene elektritarnetest, sest Eesti ja Soome on EstLinki merekaablite kaudu ühenduses. Soome-Venemaa energiaalane koostöö on aga vastukäiv Euroopa Liidu energialiidu strateegiale, mis on just suunatud energiasõltuvuse vähendamisele Venemaast.
Taavi Veskimägi rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et ta ei vaataks Soome käitumist eraldiseisvalt mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Ta tõi välja, et sarnased trendid on näiteks ka Ungaris ja Küprosel.
“Minu meelest Soome käitumine ilmestab natuke laiemalt väga suurt polariseeritust, mis Euroopa Liidu sees energeetikaküsimustes on, just suhetes kolmandate riikidega,” märkis ta.
Ta lisas, et Euroopa Komisjon avaldas eelmisel nädalal energialiidu dokumentide kava, mille loogika on ühtne energiaturg ja sõltuvuse vähendamine Venemaast. “Aga see on komisjoni lähenemine. Osa riike käsitleb Venemaad teistmoodi. Peab ütlema, et iga päev soomlastega energeetikaküsimustes koos töötades on näha, et nende käsitlus Venemaast kui partnerist on teistsugune kui meie oma,” rääkis Veskimägi.
Ta selgitas, et Soome võtab Venemaad kui usaldusväärset partnerit, tuues välja omavahelise 30 aasta pikkuse kogemuse, mille jooksul pole gaasi- ja elektritarnetes probleeme olnud. “Nad ütlevad, et usaldavad Venemaa tarneid. Ma arvan, et see on põhimõtteliselt erinev arusaam kui see, mis on meil suhetes Venemaa ja kolmandate riikidega. Sellele tuginedes nad selliseid otsuseid teevad,” rääkis ta.
Veskimägi sõnul on soomlastel halb kogemus Olkiluoto kolmanda reaktori ehitusega, mis on läinud kavatsetust rohkem maksma ja võtnud kauem aega ning uut projekti võetakse majanduslikult ratsionaalsemalt.
Veskimägi paigutas Soome ja selle kavandatava tuumajaama laiemasse konteksti ning tõdes, et tegemist on Euroopa Liidu suure nõrkusega.
“Väga palju on häid ideid, retoorika on väga tugev, aga kui jõuame praktilise teostuseni, siis igal liikmesriigil on oma ideed ja oma nägemus sellest, kuidas just temale on majanduslikult kasulikum midagi teha. Küllap soomlased lähtuvad ratsionaalselt, et see tundub majanduslikult kasulik. Aga see lammutab ühte põhilist väärtust – usaldust. Energialiit saab töötada usaldusel;” selgitas ta.
“See on probleem, et Soome käsitlus Venemaast on teistsugune kui meie oma. Kui Eesti-Vene piiril on täna antud elektrikaubanduseks 0, siis soomlased näevad, et turgude integratsioon Soome-Venemaa vahel võiks vaatamata Ukraina sündmustele ja sellele, mis geopoliitiliselt toimub, olla ikkagi teema. See pole ainult energeetika, vaid oluliselt suurem ja baaskontseptuaalne erinevus,” lisas ta.
Soome toob Venemaa tuumariski meie ukse alla
Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedMarch 7, 2015
Majandus24, 07.03.2015
Euroopa Liidu sel aastal kinnitatud üliambitsioonikas energialiidu strateegia kaotab usutavuse Soome pärast, kes suurendab jõuliselt enda, kuid seeläbi ka Eesti sõltuvust Venemaa elektritarnetest.
«Me peame muutuma vähem sõltuvaks väljastpoolt Euroopa Liitu pärit energiast,» kõlab esimene ja kõige tähtsam eesmärk Euroopa selle sajandi kõige ambitsioonikamaks poliitikaks kuulutatud energialiidu strateegiast. Julgeolek ja kõrged keskkonnastandardid sunnivad Euroopa Liitu sellele teele, avaldas Euroopa Komisjon veebruari lõpus oma veebilehel.
«Soome on energiaturgudel Venemaaga lähedalt koos töötanud pikka aega. See on täiesti loomulik,» ütles Soome kaitseminister Carl Haglund Kauppalehtile eelmise aasta lõpus, kaitstes oma riigi hiiglaslikku koostööprojekti Venemaa riikliku tuumakontserniga Rosatom, kes aitab ehitada Hanhikivi tuumaelektrijaama Pyhäjokisse.
Rosatom maksab 40 protsenti Botnia lahe äärde kavandatava Hanhikivi tuumaelektrijaama ehitamise hinnast ehk ligikaudu 2,4 miljardit eurot. Raha investeeringuks eraldas Venemaa president Vladimir Putin otse riigi valuuta- ja kullareservist. See kõik toimub ajal, kui kriisi tõttu kitsikusse sattunud Rosatom teatab oma koduleheküljel mitmete tuumareaktorite valmimise edasilükkamisest, sest Venemaa majandusministeerium prognoosib majanduslangust ja kodumaise elektritarbimise vähenemist.
Samuti hakkab Rosatom varustama Hanhikivi tuumajaama Venemaal toodetud kütusega ning soovib kasutatud kütuse ümbertöötamiseks ja ladustamiseks tagasi viia.
Trooja hobusel Euroopasse
Hanhikivi tuumaelektrijaama ehitajast Fennovoimast on saanud Trooja hobune, mille abil Venemaa Rosatom võtab märkimisväärse osa Soome energeetikast oma käpa alla. Vahemärkusena: senised kaks tuumajaama Olkiluotos ja Loviisas annavad ligi kolmandiku põhjanaabrite juures toodetud elektrienergiast.
Fennovoima on võimas investeerimisfirma, millest kuulub Rosatomile 34-protsendiline aktsiapakk, mis võimaldab blokeerida kõik sobimatud otsused. Teine suurosanik on Voimaosakeyhitiö SF, mille enamik aktsiaid kuulub 15 Soome osanikule, kuid 34-protsendiline kontrollpakett taas Rosatomile. 15 väikeaktsionäri ümber sõrme keeramine on Rosatomile käkitegu. Niimoodi kontrollib Rosatom Hanhikivi tuumajaama otse ja kaude kokku 56-protsendilise mõjuga, selgub ettevõtete veebilehekülgedelt.
Mullu juunis otsustas Venemaa valitsus, et annab Rosatomile kümnendiku Venemaa valuuta ja kullavarude hoidmiseks loodud rahvusliku heaolu fondist tuumajaamade rajamiseks välismaal. Otsuse tõukejõuks sai just Hanhikivi tuumajaam, mille tarbeks kulutab Rosatom 100 miljardit rubla pensionäride tuleviku kindlustamiseks loodud valuutavarust, kirjutas toona Kommersant. Kui palju rublasid tegelikult Hanhikivisse pumbatakse, pole teada, sest Venemaa valuuta hakkas eelmisel aastal tegema peadpööritavaid uperpalle. Rosatomile eraldati välisprojektideks kokku 290 miljardit rubla, mida ettevõte küsis 2013. aastal, kui taotles osalust Fennovoimas.
Võiks ju arvata, et suure Venemaa jaoks, kes toodab elektrit 11 tuumajaamas, ehitab kodus kaheksat uut ning välismaal veel kaheksas riigis, tähendab Soome Hanhikivi projekt vaid peenraha.
Tegelikult on elektriäri Soomega Venemaale erakordselt tähtis. 2011. aastal moodustas müük Soome koguni 55,1 protsenti Venemaa elektrienergia ekspordist, kirjutavad oma ettekandes majandusteaduste doktor Andrei Prõtkov ja tehnikateaduste kandidaat Pavel Igumov.
Teadlaste kinnitusel sunnib Venemaad elektrienergia ekspordiga jõuliselt tegelema ennekõike tööstustoodangu kasvu aeglustumine, mistõttu elektrit suudetakse toota rohkem, kui seda ise tarbida. Samuti on vähenenud Venemaa-sisese elektrimüügi tehingute rentaablus.
Vanad liitlased eemalduvad
Maksejõulise Euroopa Liidu ukse vahele soovitakse jalga üha sügavamale lükata seepärast, et lähimad liitlased Sõltumatute Riikide Ühenduses saavad üha sõltumatumaks. «Sõltumatute Riikide Ühenduse maades võetakse ette sihipäraseid aktiivseid samme energiasõltumatuse saavutamiseks Venemaast, mitmekesistades elektrienergeetika alast välismajandust ja suurendades omaenda elektrijaamade võimsust,» tõdevad Prõtkov ja Igumov.
Kui Venemaa ja Soome rajasid 2011. aasta augustis elektrienergia otsekaubanduse mehhanismi, avas see venelastele pääsu NordPooli elektribörsile. Venemaa elektrienergia ekspordimonopol Inter RAO EES kavatseb aastatel 2016–2020 oluliselt suurendada ülekandevõimsusi Soome suunal.
«Otsekaubanduse alustamine on esimene samm piiriülese kaubanduse liberaliseerimisel ning võib panna aluse Venemaa ja Skandinaavia elektriturgude ja võimsuste integreerimiseks kaugemas tulevikus,» lisavad Prõtkov ja Igumov.
Venemaa elektri-invasioon Skandinaaviasse saab alguse Eesti idapiiri vahetust lähedusest. Narva külje all asuvas Sosnovõi Boris valmib tänavu ja hakkab järgmisel aastal elektrit tootma uue tuumaelektrijaama LAES-2 (Leningradskaja Atomnaja Elektrostantsija) esimene plokk. Tegemist on moodsa tuumaseadmega, Hanhikivisse rajatava tuumajaama sõsaraga, mille peamiseks eesmärgiks kujuneb just eksport Soome. Selleks et tagada suurte energiakoguste transportimine Soome nii, et Peterburi elektriga varustamine jätkuks häireteta, projekteeris Putini heakskiidul tegutsevasse finantstööstusgruppi KER kuuluv Edvans Stroi 40 kilomeetrit Soome lahe põhjas kulgeva merealuse kaabli LAES-2st kuni Viiburis asuva elektrijaotuspunktini. Tegemist on Venemaa ajaloos esmakordse ja ainulaadse kaabliprojektiga, väidab KER oma koduleheküljel.
LAES-2 projekteeriti nelja VVER 1200 reaktoriga jaamaks, mille tootmisvõimsuseks kujuneb 4700 MW. Kui esimene reaktor alustab tööd tänavu, siis veebruaris teatas Rosatomi kapitalipaigutuste direktor Gennadi Saharov ettevõtte kodulehel, et ülejäänud kolme reaktori ehitamisega ei kiirustata ja need valmivad vastavalt sellele, kuidas suletakse Tšernobõli-tüüpi reaktorid vanas LAES-1s.
Soome radiatsiooni ja tuumaohutuse amet (STUK) inspekteeris eelmisel aastal LAES-2 ehitusplatsi, et veenduda Hanhikivisse rajatava tuumajaama ohutuses. Soomlased jäid nähtuga rahule ning STUKi tuumareaktorite osakonna projektijuht Janne Nevelainen kinnitas seejärel LAES-2 veebilehel, et venelaste uus tuumajaam vastab täielikult Soome ohutusnõuetele, mis on ühed karmimad maailmas.
Tänu nõukogude Atomenergoexpordi rajatud Loviisa elektrijaamale on soomlastel Venemaa tehnoloogiast ja tuumatööstusest kahtlemata hea ülevaade. Seda imestamisväärsem näib, et keskkonnsõbralikkuse lipuriigiks pürgiv Soome on nüüd uut tuumajaama ehitama asudes ja Sosnovõi Borist tuumaelektrit importides pigistanud silma kinni just nende seadmetega kaasas käivate keskkonnaprobleemide koha pealt. Venemaal viljeletav tuumapraktika ei mahu mitte kuidagi Euroopa Liidu keskkonnahoiu põhimõtete raamidesse.
Reostus jõuab toidulauale
Laias laastus jagunevad Venemaa tuumatööstuse ekspordikavast tekkivad ohud kaheks: ühed puudutavad reostust ja katastroofiohtu siinsamas Läänemere kaldal, teised näitavad külma sõja ajal Siberi suletud linnadesse rajatud, nüüd aegunud tuumatööstuskompleksi kommet armutult reostada, mille mõju ulatub Siberi jõgede kaudu Põhja-Jäämerre ja sealt hoovustega juba Euroopa randadesse.
Mõni aeg tagasi saatsid seitse Venemaa tuumatööstuse veterani kõige kõrgematele võimuinstantsidele pöördumise, kus nad soovitasid loobuda Sosnovõi Bori uues tuumajaama LAES-2 reaktorite jahutamiseks mereveest hiiglaslikes jahutustornides. Veteranid, kelle seas oli kolm professorit, riiklike preemiate laureaate, teenelisi energeetikuid, juhtisid tähelepanu, et uuest tuumajaamast lähtuv oht pole radiatsioon, vaid tehnoloogiliselt ekslike valikute tõttu tekkiv õhusaaste.
Tuumajaama jahutamiseks Koporski lahest võetav puhastamata vesi on saastatud, mistõttu paisatakse jahutustornide kaudu atmosfääri suurel hulgal nii orgaanilisi kui ka mitteorgaanilisi osakesi, mis võivad põhjustada elanikkonnale terviseprobleeme.
Kuid Rosatom ei pea veteranidele antud selgitustes nn märgade jahutustornide vahetamist nn kuivade jahutustornide vastu põhjendatuks, nimetab oma tehnoloogilist valikut normatiividele vastavaks ja asenduseks pakutavat tehnoloogiat liiga kulukaks.
Kuid nende nn märgade jahutustornidega käib kaasas veelgi suurem oht. Nimelt aurustatakse nende kaudu õhku märkimisväärses koguses merevett, mis moodustab suuri aurupilvi. Kui need aurukogused hakkavad uduna liiklust takistama, pole asi võib-olla nii dramaatiline. Kuid madalatel temperatuuridel põhjustab jahutustornidest pärit aur tuumajaama ülekandeliinide ja oluliste sõlmede jäätumist.
Keskkonnakaitse organisatsioon Green World annab oma raportis jäätumise võimalikest tagajärgedest üksikasjaliku ülevaate. Sosnovõi Boris asub neli Tšerobõli-tüüpi reaktorit vanas LAES-1 tuumajaamas, viis militaarreaktorit töötab Aleksandrovi-nimelises tuumatehnoloogia instituudis, samas asub Euroopa suurim radioaktiivselt saastatud metallide ümbertöötamise keskus Ecomet-S, RosRao hoiab oma ladudes 60 000 kuupmeetrit radioaktiivseid jäätmeid, rajatakse 4700 MW võimsusega nelja reaktoriga LAES-2 ja lisaks 250 000 kuupmeetrit radioaktiivseid jäätmeid mahutav hoidla.
Kui talvekülmade ajal paiskavad uue tuumajaama kuus jahutustorni taevasse ööpäevas 200 000 tonni auru, võib see põhjustada kõrgepingesüsteemide jäätumise, mis viib rivist välja reaktorite jahutussüsteemi. Kuid veel hullem: 110 kV ülekandeliini jäätumise tõttu võidakse kaotada ühendus Narva hüdroelektrijaamaga – ainukese välise energiaallikaga, mille ülesanne on tagada tuumajaama jahutussüsteemide töö avarii ajal. Katastroofi mõõtmed oleksid avariijahutuseta sellised, et lisaks Venemaa Leningradi oblastile saaksid kannatada vähemalt naaberriikide Eesti ja Soome elanikud.
Soomlase pension Venemaalt
Suurimaks ohuks nimetavad Venemaa keskkonnakaitsjad demokraatia puudumist oma kodumaal, mis muudab Rosatomi tuumaobjektid kontrollimatuks nii ühiskonnale kui ka sõltumatutele organisatsioonidele.
«Hanhikivi tuumaelektrijaam rajatakse konkurentsieelistele, mille Rosatom saavutas Venemaa looduse kontrollimatu hävitamisega,» selgitab Green Worldi juht Sosnovõi Boris Oleg Bodrov. «Soomele hakatakse tarnima Majaki tuumakütuse taaskasutuse tehase toodangut, mis on ühtaegu Venemaa tuumarelvastusprogrammi oluline osa.»
Bodrovi väitel suunatakse aga Majaki tehases radioaktiivselt saastatud vedelikud kohalikesse veekogudesse, kust need sattuvad Põhja-Jäämeres toiduahelasse ning jõuavad läbi kalade eurooplaste toidulauale.
Sosnovõi Bori tuumajaama kasutatud kütus, nagu eeldatavalt ka Hanhikivi jaama kasutatud kütus võib jõuda ladustamiseks Siberis asuvasse külma sõja aegsesse tuumapommile plutooniumi valmistamiseks rajatud suletud linna Železnogorskisse.
Worldwatchi instituut peab Majaki linna planeedi üheks saastatumaks paigaks, mille radioaktiivsed jäätmed on põhjavee kaudu jõudnud elamiskõlbmatuks muuta juba väga suure territooriumi.
Kui Bodrov käis mullu novembris Soome parlamendiliikmetele oma kahtlusi selgitamas, avaldas need Ilta-Sanomat. Ajalehele saadetud vastustes lükkasid nii Fennovoima kui ka Venemaa elektriekspordi monopoli Soome tütarfirma RAOS Voima Oy kahtlused tagasi. «Fennovoima jälgib, et kütteaine valmistamise igal etapil järgitaks kõrgeid keskkonna- ja kvaliteedinõudeid. Seire osana on Fennovoimal õigus kontrollida kõiki kütteaine tootmisketti kuuluvaid tehaseid ja rajatisi,» teatas Fennovoima Ilta-Sanomatele.
«Väited, et Vene tuumakütus on odav, ei pea paika. TVEL-ettevõtte (tuumakütuse tarnija – toim) toodetava kütteaine hinda mõjutavad maailmaturu hinnad,» selgitas RAOS Voima Oy.
Bodrovi väited Eduskuntat ei mõjutanud. Pärast põgusat kõhklemist hääletas 115 rahvasaadikut Hanhikivi tuumajaama rajamisse Rosatomi kaasamise poolt. Nii mitutki hääletajat mõjutas Fortumi lõpuks avaldatud otsus võtta projektis 15-protsendiline osalus. Rosatomi kaasamise vastu oli 74 Eduskunta liiget.
Kaalukeele kallutajaks tulnud Fortum kuulub Soome riigile ja pensionifondidele. Ettevõte, kelle kasumist sõltub nii elatunud soomlaste heaolu kui ka riigieelarve tulupool, teenis viiendiku oma mullusest käibest Venemaalt ning saavutas idanaabri juures kogukasumiks 161 miljonit eurot, kinnitab Fortumi veebileht.
Ligi kolmandik Fortumi elektritootmisest ja kaks kolmandikku soojatootmisest asub Venemaal. Kuivõrd Vene riik doteerib elanikele muude kommunaalteenuste seas märkimisväärses ulatuses toasooja, sõltub Fortumi kasum otseselt Venemaa juhtide poliitilistest otsustest. Kui Euroopa Liit kehtestas eelmisel aastal Venemaale sanktsioonid agressiooni pärast Ukrainas, seadis nii mõnegi Venemaa regiooni kuberner kahtluse alla soomlastele sooja eest makstava summa.
Kuna Fortum jätkab uute jaamade rajamist Venemaal, kuulub lausa etiketi juurde, et ka venelased saaksid headel tingimustel oma elektrijaama Soome ehitada.
Eesti ei saa tuumaenergiata
Pärast merekaablite Estlink1 ja Estlink2 valmimist tõusis Soome meie tähtsaimaks elektrienergia importijaks. Elektri importimine Soomest hakkas Eesti statistikaameti andmebaasis kajastuma 2008. aastal, kui see moodustas vähem kui kümnendiku meie tarbimisest. 2013. aastal moodustas Soomest imporditud elektrienergia juba ligi kolmandiku Eesti tarbimisest, mistõttu maksab börsil kaubeldav elekter NordPooli kodulehekülje andmetel Eesti tarbijatele enamasti sama palju kui soomlastele.
Leedulased ja lätlased maksavad enamasti meist kõrgemat, rootslased ja norralased aga madalamat hinda. Kuna Eesti Energia kavatseb tulevikus suurendada põlevkiviõli ja vähendada elektri tootmist, kasvab Soomes toodetava või selle riigi kaudu Põhjamaade elektribörsile toodava energia osatähtsus eestlaste jaoks oluliselt.
Üha karmistuvate keskkonnanõuete tõttu muutub just tuumaenergia meie igapäevaste vajaduste rahuldamisel üha tähtsamaks. Meenutame, et Eesti Energia soovis osaleda uue Ignalina tuumajaama rajamisel, kuid leedulased ajasid selle projekti ummikusse. Samuti otsisid eestlased võimalusi osalemiseks Soome uute reaktorite rajamises, kuid põhjanaabrid polnud meie kaasamisest huvitatud.
ERR Brüsselis: äsja vastu võetud raamstrateegiaga tahetakse vähendada energiasõltuvust Venemaast
Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudised, TuuleenergiaMarch 2, 2015
ERR, 02.03.2015
Euroopa Komisjonis võeti möödunud nädalal vastu energialiidu raamstrateegia, mis on oluline samm ühtse Euroopa energiaturu loomise suunas. Ideaalis võiks see kõik lõppeda madalamate energiakuludega ning vähendaks ka Euroopa energiasõltuvust Venemaast. Milliste valudega see kõik aga sünnib, seda uuris “Välisilm” Brüsselis.
Euroopa Komisjoni energialiidu asepresidendi Maroš Šefčoviči sõnul peaks energialiit tagama energia vaba voolamise üle Euroopa, justkui oleks tegu viienda põhivabadusega. “Meie vastuvõetud energialiidu strateegia on ambitsioonikaim energiaprojekt alates Euroopa söe ja teraseühendusest,” märkis Šefčovič.
Euroopa Komisjoni peahoonele Brüsselis on üles vinnatud hiigelplakat, mis markeerib energialiidu tulevikuvisiooni. Nagu näha, on Kesk- ja Lõuna-Euroopa tihedas joonterägastikus ja gaasitoru markeeriv joon on tõmmatud isegi Türgini välja. Paraku unustas illustraator kaardile märkida energialiidust ehk suurimat kasu saajad ja ka selle suurimad toetajad Balti riigid ja Soome. Isegi praegu olemasolevaid elektriühendusi elektriühendusi Eesti ja Soome vahel pole kaardile märgitud. Loodetavasti pole tegu mitte poliitilise sõnumi, vaid mõne kunstniku apsakaga.
Eesti alalise esinduse EL-i juures asejuht Clyde Kull märkis, et strateegia peamisi eesmärke on varustuskindluse tagamine. “Eriti puudutab see regionaalset koostööd. Kui ühes riigis toimuvad tõrked, tuleks luua süsteem, et naabrid vastutavad ka oma naabri eest, et see solidaarsus toimiks.”
Tegemist oleks loogilise sammuga Euroopa integratsioonis, mida komisjon on püüdnud astuda ka varem.
“Minu kogemuse järgi kõlab see nagu “tulge eile meile”. See on tõsine asi, aga ma olen meenutanud ka ülemkogule debattides mitmel korral, et kolm aastat tagasi võttis ülemkogu vastu otsuse lõpetada sisemine energiaturg 2014. aasta lõpuks,” rääkis Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.
Komisjoni ärgitab uuele katsele ilmne soov vähendada sõltuvust Vene gaasist, ütleb Marju Lauristin. “Ühe põhiargumendina kõlan pidevalt see, et Euroopa Liit peab muutuma sõltumatuks venemaa šantaažist. EL peab hakkama toimima tellijana ühtse subjektina, mitte nii, et Putin läheb korra Ungarisse ja teeb seal diile. Näha on seda, et valdavaks hakkab muutuma tahe, et EL ei peaks muutuma pantvangiks.”
Salajaste sobingute vältimiseks, tahab Euroopa Komisjon gaasilepingute läbirääkimistele edaspidi saata ka Brüsseli ametnikud.
“Kindlasti on meil sellest ainult võita, kui teistega koos läbirääkimiste laua taga olla,” märkis Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas.
CEPSi analüütik Fabio Genoese märkis, et enamik liikmesriike ei kontrolli oma ettevõtete gaasilepinguid. “Ka Saksamaa reageeris tõrksalt, sest praegu ei kontrolli Saksa valitsus Wintershalli ja Gazpromi lepinguid. Nii et ma ei ole kindel, et see ettepanek kuhugi viib,” on ta pessimistlik.
Gazpromi osakaalu vähendamiseks Euroopa gaasikokteilis on Euroopa Komisjon pilgud pööranud Aserbaidžaani, Türkmenistani ja Alžeeria poole. Praegu rajatav lõunakoridor tooks plaanide järgi juba viie aasta pärast Euroopasse 10 miljardit kuupmeetrit aserite gaasi. Ja see maht võib mõne aastaga kahekordistuda. Tuleval aastal lubab Komisjon välja tulla üleeuroopalise LNG strateegiaga, mis peaks fookuses hoidma ka Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse ja regionaalse LNG terminali rajamist Soome lahe kaldale.
Ent suure tähelepanu all on ka ühtse elektrituru välja arendamine.
“Balti riikidele on kõige olulisem desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust, et saavutada kontroll oma võrgu üle. See ei tähenda, et juhe läbi lõigataks, kuid et me saaks ise määrata ja kontrollida, mis meie võrgus toimub,” rõhutas Kull.
Paraku ei soovi kaugeltki kõik liikmesriigid naabritega energiaühendusi luua. Riiklikud energiakompaniid Prantsusmaal suhtuvad pika hambaga odava Hispaania tuuleenergia piiriületusse.
“Praegu tähendab energiapoliitika 28 liikmesriigi tegutsemist ilma koordineerimata ja Euroopa Komisjon ütleb selgelt, et see ei saa jätkuda,” märkis Genoese.
«Värskemad uudised .. 4 5 6 7 8 .. Vanemad uudised»
